Korteriühistu Tuuleke

 

PÕHIKIRI

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Korteriühistu ametlik nimi on korteriühistu Tuuleke (edaspidi “ühistu”).

1.2. Ühistu asukoht on Tallinn.

1.3. Ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu. Tema tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, Ehitajate tee 131 ja 133 asuvate elamute (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine.

1.4. Ühistu on iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve ja oma nimega pitsat.

 

2. ÜHISTU LIIKMED, LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD.

2.1. Ühistu liikmeskond on piiratud Tallinn, Ehitajate tee 131 ja 133 asuvate elamute korteriomanike ringiga.

Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Ehitajate tee 131 ja 133 elamute korteriomanikud.

Kui korter (korteriomand) on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

2.2. Ühistu liikme poolt pärast korteri võõrandamist loetakse uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel korteriühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikme surma korral loetakse liikmeks astumise päevaks pärandi avanemise päeva.

Korteri võõrandamisel või pärimisel lähevad võõrandajale või pärandajale kuuluvad ühistu liikme õigused ja kohustused üle korteri omandajale omandi ülemineku hetkest.

2.3. Ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev.

Liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused.

Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühistus lõpeb.

2.4. Ühistu ei muutu ise ühistu liikmeks juhul, kui ta saab mõne Ehitajate tee 131 või 133 asuva korteri omanikuks.

2.5. Ühistu peab oma liikmete nimekirja.

Ühistu liikmete nimekiri sisaldab igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, korteri numbrit, mõttelise osa suurust, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta.

 

3.  ÜHISTU LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühistu liikmel on õigus:

1) võõrandada ja pärandada tema omandis olev korter (korteriomand) koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste ning kohustustega;

2) hääleõigusega osa võtta ühistu üldkoosolekust isiklikult või esindaja kaudu.

3) valida ja olla valitud ühistu juhatusse ja revisjonikomisjoni;

4) saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta;

5) esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses ühistu tegevusega;

6) algatada ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist käesolevas põhikirjas sätestatud korras;

7) nõuda teistelt korteriomanikelt, nende perekonnaliikmetelt ning teistelt majas alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt elamu valdamist ja kasutamist vastavuses kõigi korteriomanike huvidega;

8) kasutada teisi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid õigusi.

3.2. Ühistu liige on kohustatud

1) täitma käesoleva põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, ettekirjutusi ning kodukorda;

2) kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast ning nõudma selle korra täitmist oma perekonnaliikmetelt ning teistelt oma korteris alaliselt või ajutiselt elavatelt isikutelt;

3) pidama majas ja majaümbruses puhtust ja korda, täitma elamus ja selle juurde kuuluval maatükil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud avaliku korra-, heakorra-, sanitaar-, koduloomade pidamise- ja tuleohutuseeskirju; täitma kehtestatud eluruumide kasutamise, hoolduse ja remondi eeskirju;

4) tasuma sisseastumismaksu;

5) tasuma pärast ühistu asutamist osamaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtaegadel;

6) tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrastamine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused).

Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas millele lisandub kasutatava rõdu või lodža suurus koefitsiendi alusel;

7) tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest maksed juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse mõõturite näidust ja korteri üldpinna suurusest;

8) tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;

9) maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras;

10) käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päeva eest viivist juhatuse poolt kehtestatud suuruses. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused.

11) esitama juhatusele tõeseid andmeid ühistu liikmete arvestuse pidamiseks;

12) teatama juhatusele kirjalikult hiljemalt arvestusperioodi (kalendrikuu) lõpuks muudatustest korteris elavate isikute, üürnike, allüürnike, ajutiste elanike arvust selleks, et oleks tagatud kommunaalteenuste eest tasude õiglane arvestus. Teatamine on kohustuslik kui maksete aluseks on elanike arv;

13) võtma isiklikult, oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel;

14) mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, elektri-, veevarustus-, televisiooni vastuvõtu- ega kanalisatsioonisüsteemi; korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid seinakonstruktsioone;

15) lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse- ja kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks, mis võivad ohustada naaberkortereid või elamu põhikonstruktsioone;

16) korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama juhatuse liikmel (või juhatuse poolt volitatud isikul) siseneda korterisse kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks.

Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse.

17) korteri elektri- või muuliigilise küttele üleviimiseks (nii õhu kui vee soojendamiseks) taotlema juhatuselt kirjalikku luba, mis antakse, kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone. Enne ühistu asutamist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti ühistu juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra juhatuse poolt antud tähtajaks;

18) lubama juhatusel vajadusel kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut, mõõturite näite ja ehituskonstruktsioonide seisundit;

19) informeerima juhatust korteri võõrandamisest 7 päeva jooksul pärast võõrandamistehingu tegemist;

20) hüvitama seaduses sätestatud korras ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju;

21) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

 

4. ÜHISTU LIIKME VARALINE VASTUTUS

4.1. Ühistu liige ei vastuta ühistu kohustuste ees. Kui ühistu liige ei ole osamaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühistu kohustuste eest ka tasumata osamaksu ulatuses.

4.2. Ühistu liige vastutab tasutud osamaksuga ja/või tasumata osamaksu ulatuses ka enne tema ühistu liikmeks vastuvõtmist tekkinud ühistu kohustuste eest.

 

5. ÜHISTU VARA JA MAJANDUSTEGEVUS

5.1. Ühistu vara tekib ühistu liikmete sisseastumis-, osa- ja muudest maksetest, laenudest, riigi- ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

5.2. Ühistu vara jaguneb osakapitaliks ja sihtkapitaliks.

Osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest, ei või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu oodatavatest kuludest.

Ühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise mõttelise osa suurusega. Osamaks tasutakse käesoleva põhikirja punktis 3.2.5 sätestatud korras.

Ühistu sihtkapital moodustub ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest elamu remondi ja parendamise kulude katmiseks, sisseastumismaksetest, majandusabist (toetusest) ja ühistu tuludest (pangaintressid, viivised, üüri- ja renditasud jm).

Sihtkapital kajastatakse ühistu bilansis omakapitali reservina (elamu majandamise sihtkapital).

5.3. Ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse, mis määratakse käesoleva põhikirja punkt 3.2.7 alusel.

Nende maksetega tasumisega viivitamisel tekkinud kahju (viivised) tasub ühistule liige või muu isik, kes maksmisega viivitas.

Kui võlgnevus ühistu ees on 3 (kolme) või enama kuu maksete suuruses, võib võlgniku korteriomandi maja ühistest võrkudest välja lülitada. Otsuse väljalülitamise kohta teeb juhatus. Väljalülitamisega seotud kulutused kannab korteriomanik.

5.4. Sisseastumis-, osa-, sihtotstarbeliste-, erakorraliste maksete, kommunaalteenuste ja ühistu poolt osutatud teenuste eest võlgnevuse sissenõudmiseks on ühistul õigus esitada võlgniku vastu hagi kohtusse või sundtäitmise nõue täiturile või sõlmida võlgnikuga pandilepinguid võla tasumise garanteerimiseks.

5.5. Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid oma liikmetega ja teiste füüsiliste- ning juriidiliste isikutega.

5.6. Ühistul on õigus võtta oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks laenu.

5.7. Ühistul on õigus pöörduda oma liikmete huvides kohtu poole.

5.8. Vajaduse korral võib ühistu kasutada oma tegevuses ühistu liikmete isiklikke vahendeid, hüvitades omanikele vastavad kulud.

5.9. Ühistu peab oma tegevuse raamatupidamisarvestust vastavalt kehtestatud korrale.

5.10. Ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid.

 

6. ÜHISTU TEGEVUSE JUHTIMINE

6.1. Ühistu juhtorganiteks on üldkoosolek ja juhatus.

Ühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan.

 Ühistu igapäevast tegevust korraldab ühistu juhatus.

Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Juhatus valitakse kolme- kuni viieliikmelisena, kusjuures vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema sama ühistu liikmed.

6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) ühistu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;

2) ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;

3) ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine või audiitori määramine; juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete volituste ennetähtaegne lõpetamine;

4) sisseastumismaksu ja osamaksu suuruse ning nende tasumise tähtaja kindlaksmääramine;

5) osamaksu suurendamine ja vähendamine, ühistu liikmete sihtotstarbeliste maksete suurendamine;

6) laenu võtmise otsustamine;

7) majandustegevuse aastakava vastuvõtmine; majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;

8) juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/või muutmine;

9) kodukorra kehtestamine;

10) muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või õigusaktides ning ei kuulu juhatuse pädevusse.

6.3. Ühistu liikmete üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

 Ühistu juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.

  Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liikmed.

 Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette.

Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Väljaspool ühistu elamuid elavatele omanikele teatatakse koosoleku toimumisest nende poolt antud aadressile.

Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg.

6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Esindajaks volikirja alusel võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine sama ühistu liige.

Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul.

Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust kui kohal on vähemalt 15 ühistu liiget.

6.6. Üldkoosolekul annab iga korter (korteriomand) ühe hääle. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või temale nõude esitamist.

6.7. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega.

Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Põhikirja muutmine, ühistu lõpetamine, jagunemise ja ühinemine otsustatakse poolhäältega liikmete üldarvust. Laenuvõtmise otsustab üldkoosolek 2/3 häälteenamusega liikmete üldarvust. Hääletamise läbiviimise korra määrab üldkoosolek.

6.8. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

6.9. Üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus.

Üldkoosoleku otsuse võib teha kirjaliku hääletamise teel juhatuse, juhatuse või revisjonikomisjoni liikme(te) või vähemalt 1/10 ühistu liikme ühisel algatusel.

6.10. Üldkoosoleku otsused jõustuvad nende vastuvõtmisest üldkoosolekul või juhatuse otsuse tegemisest häälte lugemise kohta, kui otsus tehakse kirjaliku hääletamise teel, välja arvatud kui otsuses endas ei sätestata konkreetsel juhul teist jõustumise tähtpäeva.

6.11. Juhatuse pädevusse kuulub:

1) ühistu üldkoosoleku otsuste täideviimine;

2) elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine;

3) ühistu liikmete nimekirja pidamine;

4) majandustegevuse aastakava ja majandustegevuse aastaaruande koostamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

5) sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine;

6) kohustuslike ettekirjutiste tegemine ühistu liikmetele;

7) muude talle õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga pandud küsimuste otsustamine.

6.12. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda üks juhatuse liikmetest juhatuse otsusel. Kõigis õigustoimingutes esindab ühistut juhatuse esimees ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt.

6.13. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kõik juhatuse otsused võetakse vastu juhatuse liikmete arvu häälteenamusega ning kõik eriarvamused protokollitakse. Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed.

6.14. Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise eest või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras.

6.15. Juhatuse otsuse või ettekirjutusega võrdsustatakse juhatuse poolt kirjaliku hääletamise teel, häälteenamusega juhatuse liikmete arvust, langetatud otsus või tehtud ettekirjutus, mille tegemist on taotlenud juhatuse või revisjonikomisjoni liige.

6.16. Juhatuse otsused ja ettekirjutused jõustuvad alates juhatuse koosoleku protokolli või kirjaliku hääletamise teel tehtud otsuse või ettekirjutuse allakirjutamisest ning muutuvad ühistu liikmetele kohustuslikuks alates isiklikult teatavakstegemisest või avalikult teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

6.17. Konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus tehakse teatavaks liikmele endale või tema korteris elava täisealisele isikule allkirja vastu. Kui nimetatud isikud keelduvad allakirjutamisest, siis kahe tunnistaja kinnitusel loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks. Juhul, kui ühistu liikme korteris ei elata ning ühistu liikme asukoht on ühistu juhatusele teadmata, avaldatakse juhatuse otsus või ettekirjutus üldkoosoleku poolt kehtestatud korras ning loetakse sellega ühistu liikmele kätteantuks.

Eelmises lõigus nimetatud teate avaldamisega seotud kulutused kannab ühistu liige.

6.18. Juhatuse poolt vastu võetud üldkohustuslikud otsused tehakse teatavaks nende väljapanekuga trepikodades.

6.19. Juhatuse liikmed võivad olla ühistuga lepingulistes suhetes ja nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

7. ÜHISTU TEGEVUSE REVIDEERIMINE

7.1. Ühistu kontrollorgan on revisjonikomisjon, revident või üldkoosoleku poolt määratud audiitor, kes valitakse üldkoooleku poolt juhatuse volituste ajaks.

7.2. Revisjonikomisjoni liige või revident ei või kuuluda ühistu juhatusse ning ta ei või olla ühistu raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem.

7.3. Revisjonikomisjon, revident või audiitor koostavad korralisele üldkoosolekule esitamiseks lõppenud majandusaastaaruandele oma aruande või audiitor järeldusotsuse.

7.4. Revisjonikomisjoni liikmel või revidendil on õigus:

1) kontrollida ühistu varalist olukorda, arveldusarveid ja kontosid ning raamatupidamisdokumente;

2) nõuda juhatuselt suulisi ja kirjalikke selgitusi;

3) nõuda juhatuselt abi, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks;

4) viibida juhatuse koosolekutel ja olla informeeritud juhatuse otsustest ja ettekirjutustest;

5) kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek või juhatuse erakorraline koosolek.

7.5. Revisjonikomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.

8. ÜHISTU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

8.1. Ühistu ühinemine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsusega seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

8.2. Ühistu lõpetamine toimub kohtu või üldkoosoleku otsusega seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Ühistu lõpetamisel jagatakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud ühistu vara liikmete vahel võrdeliselt nende osamaksu suurusega.

Korteriühistu Tuuleke põhikiri on vastu võetud ühistu asutamiskoosolekul 17. novembril 2004.a. ja allakirjutatud ühistu liikmete poolt.